Reisist siis..

Kaardi pealt nägi reis välja selline..


Nii siis.. Oli lahe reis ! :)

Pildid on siis nendel kahel aadressil.

https://picasaweb.google.com/103765293789385681973/ViajeDeYFU2?authkey=Gv1sRgCJ_z0tDvsd6SMw#

https://picasaweb.google.com/103765293789385681973/ViajeDeYFU?authkey=Gv1sRgCK2LjK2Y8bahygE#

Ma ei kujuta ette, palju me km läbisime aga kindlasti see alla 5000 km ei jää..

Esimesel päeval alustasin mina oma reisi siit, Almafuertest. Sõitsin bussiga Mendozasse. Osad tulid juba bussiga Buenos Airesest teine pool tuli ka üle riigi kokku ise bussiga Mendozasse. Mendozas pidin bussijaamas rahva ülesse otsima. Teises bussijaama otsas nad istusidki. Rääkisime veidi juttu, kogunesid veel mõned ja siis jõudsid ka ülejäänud grupp Buenos Airesest kohale. Bussile ja sõitsime ülesse mägedesse. Kõrgus vastu kuskil 2000-3000 meetri vahepeal. Hotell oli väga mõnus. Muideks, hotellist üle tee asusid kasarmud. Seal samas on ka siit isa Fabian omal ajal aega teeninud. Ööbisime seal kaks ööd. Käisime Tšiili piiri ääres ja Aconcagua mäe lähedal rahvuspargis jalutamas. Mägi nimelt kõrgeim väljaspool Himaalajaa mäestiku. (Järgmine mägi mille ära vallutan.. :) ). Matk oli paari tunnine, võttis võhmale küll, teised, sest kõrgus tegi oma töö. Ma õnneks piisavalt heas füüsilises vormis. Peale seda külastasime Puente del Inca. See on selline koht, kus on mineraal vesi. See on vormind sellise kollase kivi. Seal on ka termaal vee basseinind. 1930 kusagil oli ka hotell seal, aga see varises ühest kohast kokku, ja ka paar inimest hukkus. Peale seda suleti hotell. Nüüd on ka turistidele lähedalt külastamine keelatud. Saab teiselt kaldalt pildistada. Mendozast panime edasi põhja poole. San Juan, väga ei mäleta mis seal oli, midagi vist, sõitsime ainult läbi.

Siis tuli Tucuman, seal oli linna ekskursioon. Ilus linn, nagu ka kõik teised. Restoranis kus söömas käisime, võttsid kelner ja kokk viisi ülesse. Üks mängis kitarri ja laulis koos teisega. Meestel oli päris võimas hääl. Saime toreda emotsiooni jälle :).

Peale seda tuli Garganta del Diablo. Ehk siis kuradi kõri. Erosiooni tõttu on mäkke tekkinud üks korralik kanjon. Ikka väga suur. Ronisime seal veidi, ei lubatud kõrgemale küll minna, aga ikka hiilisime veidi ülesse. Pärast saime veidi riielda ka, aga pildid õigustasid ennast. Vaevalt, et kunagi veel sinna satun, nii et võis veidi rohkem endale lubada küll.

Peale seda Saltasse. See oli eriti ilus linnake ja ka väga palju turiste. Restoranis keset söömist tulid pakkuma koka lehti. Kõik hakkasid algul naerma ja imestasid, et mis asja.. Aga pean ütlema, et reisi lõouks oli see päris tavaline asi ja päris paljudel võis näha seda põses. Pidi siis hoidma kõhu korras ja ka ärksama hoidma. Nagu mate. Minul igatahes enam vähem peale selle proovimist oli kõht lahti, et ma vooluga kaasa ei läinud :D..

Sealt edasi käisime ühes veinitehases. Üks suurimaid piirkonnas. Mis meelde jäi oli see, et et tuleks head viinamarjad ja hea vein, peab viinamarja taim olema vähemalt 100 aastat vana.. Meie grupil vedas, saime peale ekskursiooni veine ka proovida. Mitte, et ma väga alkohooli sõber oleks aga Soome poisil/sõbral oli rõõmu paljuga. Ostsin ka paar pudelit kaasa. Ühe toon Eestisse ka, teine sai siia perele. Tagasi sealt sõites käisime looduslikus amfteatris. Soome sõber, Karri, pani ühele kidra mehele kübarasse veidi raha ja see kutsu kohe ka endaga esinema. Karri sai endale kätte kõristi vms ja siis tegi ka veidi muusikat seal temaga. Sai naerda jälle..

Õhtul oli ühes restoranis korralik folgi pidu. Esines palju erinevaid gruppe. Sama rütm tüütas lõpuks ära ka aga oli väga lahe. Ostsin ka ühe plaadi. Kutsuti ka meid tantsima, nagu näiteks üks naine, kes seal esines võttis ühe poisi tantsima. Sai jälle naerda, kui mõni meie oma seal ees tantsis. Ilmselgelt keegi ei oskand kohaliku tantsu va. üks tantsuhull tüdruk..
Pidu kestis päris mitu mitu head tundi aga lahe oli..

Järgmine päev käisime ühes muuseumis, kus oli välja pandud kolm last. Üks oli muumia ja teised kaks olid lihtsalt ära külmunud. Need olid alla toodud kõrgelt mägede otsast, kunagi Inkade aegadest, ehk siis mitu sada või tuhat aastat vana. Säilinud karmist kliimas olid nad päris hästi. Ei olegi täpselt teada miks nad sinna ülesse maetud oli. Osade arvates jäid kogematta magama ja külmusid ära, osad arvavad, et see ohverdus mäele, et külal läheks hästi jne.

Käisime ka tõstukiga mäe otsas linna lähedal. Avanes hea vaade linnale ja ümbruskonnale.


Peale seda sõitsime veel põhja poole, päris põhja tipus vist ei käinud, kui üpriski lähedal küll.

Kaks-kolm ööd, mälu on lühike, ööbisime Tilcaras. Mulle see koht väga meeldis, kuigi ise oli veidi haige. Kõige huvitavam oli Pucada de Tilcara. Vana inkade asulapaik. Osaliselt on nüüd taastatud, suurem osa ootab veel tuleviku, kui on võimalus parema tehnikaga seda paika uurida. Kaktusi oli seal nagu oleks mingi kaktuse mets.

Kõrval linnas käisime ühes muusemis, kus tutvustati kohalike juur-ja puuvilju. Värvilised maisid ja magused kartulid. Igasugu lahedaid asju. Peale seda söömas, kus jälle esines üks grupp meile ja tantsisid üks noor poiss ning tüdruk. Poiss oli ikka eriti virks, tantsi ja laulis ning möllas ringi.

Peale seda oli vaba aeg. Siis saingi/saimegi tuttavaks nende prantsuse tüüpidega, kes siin ringi reisimas ja käsitööd meisterdamas. Kirjutasin ka vist nendest eelmises postituses. Igatahes nad siin 4 kuud olnud ja kui küsisin, millal koju, siis ütlesid, et enne 2012 käivad kodus ära ja siis tulevad tagasi. Võtavad siin vastu maailmalõpu.. :D

Peagi oligi ees 25 tunnine bussi reis teisse riigi otsa. Reis oli väsitav, kuid enese üllatuseks üpriski talutav. Jõudsime lõpuks oma viimasesse hotelli, kus ööbisime kolm ööd. Hotel oli kõigist eelnevatest parim. Söök oli ka lihtsalt super. Päev peale pikka bussireisi oli meil vaba, et saaks puhata jne. Mängisime jalkat kohalikega, ujusime basseinis jne. Järgmine päev käisime Puerto Iguazu. Punkt kus saavad kokku kolme riigi piirid. Nii, et üks jõgi ristub teisega. Ühel pool jõge on Paraguay, teisel pool Brasiilia ja kolmandas nurgas on Argentina. Peale seda käisime ka ühes pargis. Kus võis näha 500 aasta vanuseid puid. Kasvamas küll enam mitte aga nendes oli ehitatud üks korralik suur värav. Veidi noorematest puudest oli tehtud üks lahe tareke.

Järgmine, ehk viimane päev külastsime siis seda kurikuulsat juga. Cataratas de Iguazu. Jugasid on seal kokku tegelt paari saja ringis. Käisime selle all ja peal, sees ja väljas, ühel küljel ja teisel küljel mitte, sest teine külg kuulub Brasiiliale. 80% siiski Argentinal ja vaatamist jagus paljuks.

Käisime ka paadiga jugade all. Sai päris märjaks, kuid emotsioon oli kõva. Õhtul oli väike lõpetamine. Terve reisi mängisime üht mängu, et jälgisime üht inimest ja igal õhtul ütlesime ühe vihje. Näiteks: Inimene, keda ma jälgin kannab palju salle, või on pärit kuskilt.. Sel õhtul siis lõpetasime selle mängu, et läksid kõigi ette, seisid seljaga ja inimene keda sa jälgisid pidi sinu selja taha tulema. Kui ta muidugi ära arvas, et sa teda jälgisid. Üks lõbus mäng jälle. Siis esinesid meile giid ja YFU vabatahtlikud. Peale seda mängisime veel veidi mänge ja tuttu. Hommikul läksid osad sealt linnast bussile, need kes elasid seal lähedal. Ülejäänutega võtsime suusa Buenos Airese poole.

Tee oli jälle pikk ees. Enne suurt reisi külastasime veel ühte kaevandust, kus kaevandati erilisi kive vms. Nendest tehti ehteid ja igast kaunistusi. Ei oskagi täpselt öelda, olid vist ikka kivid, teemantite sarnased küll.

Terve ülejäänud päeva ja öö sõitsime Buenos Airesesse. Hommikul olimegi seal. Terve päev oli vaba, sest bussid läksid kõigil alles õhtul välja. Külastasime kahe poisiga linna. Käisime presidendi majas ja muudel tähtsatel kohtadel. Sõitsime ka metrooga. Tundus veidi ohtlik küll, kuskile maa alla ronida, sellistes kohtades tavaliselt vargused toimuvadki aga õnneks ei juhtunud midagi. Kolmes kohas sattusima ka filmi võtetele. Ühes kohas oli terve tänav suletud. Seal sõitsid ringi vanad autod ja kõndisid mehed vanades ülikondades. Filmi nime enam ei mäleta, mida filmiti. Õhtul üheksast istusin bussile ja hommikul kell seitse olin kodus tagasi.

Selline reis siis. Mõnel päeval kirjutan mõnest sündmusest täpsemalt ehk ja ka huvitavaid asju, mida teada sain teistega rääkides.