Jõulud!

Siinsetest jõuludest nüüd veidi pajatan.

Alustaks veidike varasematest sündmustest, see tähendab, et päkapikke siin ei käi. Kui rääkisin emale siin, et Eestis käivad ikka päkapikud detsembri algusest saadik ja et lapsed saavad iga hommik midagi magusad sussi sisse, siis ta imestas ja ütles ainult, et vaesed hambaarstid :)


Igal aastal on see perekond jõulude ajal koos lähisugulastega. Tädid onud peredega, vanaema ja vanaisa. Tänavu olime onu Rafa juures.


Hommikul olime perega maakodus koristasime ja niitsime muru. Peale lõunat tulin ma kodu, et kodustega skypes rääkida. Peale seda kutsusin Rafa järgi ja läksime tema juurde. Ta just lõpetas uue vannitoa värvimise.

Koristasime veidi ja seadsime kõik õhtuks valmis. Õhtul ei teagi mis kella aegu, peale kümmet kunagi tulid ka kõik teised järjest kohale.



Algas kõik ühise söömisega. Enne söömist luges vanaisa väikse palve või tänusõnad.

Samal ajal hoidis käest väikest korvikest, kus sees olid väikesed küpsised, pähklid mesi jms.

Tuled kõik kustus tänusõnade lugemise ajal ja kõik täiesti vaikselt. See pidavat olema Slovakkia komme. Vanaisa ju Slovakkiast pärit. Peale seda võis alustada söömisega. Söögiks oli liha muidugi erineval kujul. See liha küpses seal gaasiahjus 5-6 tundi.

Isegi külmas kastes oli liha. Seda nägin siin esimest korda, sest neile meeldib ikka kõik soojaks teha enne söömist. Vanem vend ütles ka, et temale see külm liha ei maitse.. :) Lisaks oli erinevad salatit ja erinevad soolased rullbiskviidid. Joodi kõike: limonaadi, mahla, veini, shampust ja ka õlut. Vein oli päris huvitav. Isetehtud vein kuhu erinevad puuviljad sisse pantud jne, täpset koostist ei teagi.

Ise ei proovinud aga teistele maitses küll hästi.



Kell kaksteist käis jõuluvana Papa Noel. Keegi jõuluvana küll ei näinud. Käis nii kähku, kuid kingitusi tõi väga palju. Veidi peale kahteteist võeti järjekorda vanuse järgi, et kõige noorem kõige ees ja järjest vanemaks rivi läheb.


See komme vist Saksamaalt. Ana ütles, et tema vanema majas tehti koguaeg seda viisi. Kui kõik olid rivis ja tuppa suundunud, kus asus kuusk istusid väiksed lapsed kinkide ette maha, teised seisid nende selja taga ja nii lauldi paar laulu.


Kunstkuusk muidugi oli, siin metsa ei ole, kust kuuske tuua ju... Laulud lauldud siis võis kinkide kallale asuda. Luuletust lugema ei pea, lihtsalt jaotati kõigile nende kingitused kätte. Ma sain ühe särgi, bokserid ja raamatu Argentina looduse ja eluolu kohta. Väga lahe raamat on!




Peale kingituste kättesaamist jäid väiksed lapsed kingitustega mängima, teised suundusid uuesti laua taha, kus joodi veidi shampust ja söödi piparkooke. Vanema, kes on Saksamaalt pärit, teeb igal aastal ise kodus piparkoogi taigna ja küpsetab piparkooke. Muidu siin Argentinas piparkooke ei tehta. Mina omalt poolt panin ka ühe suure shokolaadi lauale. See söödi väga kärmelt ära.


Piparkoogid olid kandikutel koos pähklitega.
Selline komme ka vist Saksamaalt pärit.


Vasakult siis onu Rafa koos oma naisega, tädi koos oma mehega, Ana ja Fabian ning teine onu koos oma naise ja väikse lapsega
Peale magusa söömist hakati karooket laulma jne. Meie vendadega läksime aga edasi peole. Siin ikka kõva pidu koguaeg, suured peoinimesed kõik. Pidu toimus järve ääres rannas. Tõline rannapidu oli ikka. Rahvast oli ka päris palju, pakun et sinna 1000 inimese kanti. Koju sain peol hommikul kell seitse.

Järgmine päev, ehk 25. detsember oli Ana sünnipäev. See toimus maakodus. Me vendadega ärkasime veidike peale lõunat ja siis sõitsime ka maakodusse. Teised kõik olid seal juba. Sama seltskond oli, kes eelnev õhtu onu juures. Sõime, siis sõime veel veidi, siis ujusime basseinins, mängisime võrkpalli ja ka kaarte.

Nii õhtu kella üheksani, kui tulime vendadega koju. Vanemad ja kaksikud jäid maakodusse ööseks. Vennad läksid veel samal õhtul uuesti peole. Mina aga jäin kodu ja üritasin magama jääda. Kuna aga vend ja ta sõbrad kogunesid siin meie juures, siis käis loomulikult kõva muusika ja lärm oli ülaval. Seega magama sain alles paar tundi peale pikale heitmist.

Sellised pühad siin siis. Jäi veel mainimata, et lasti ka palju ilutulestikku. Paugutama hakati juba enne kahteteist ja kestis see paar tundi. Oleks kingitused saamata jäänud, siis oleks tunne nagu aastavahetus. :)

Möödunust.

Pole viitsind mõnda aega kirjutada siia.. Ei teagi miks, kuum päike vist väsitab palju.

Sünnipäeva peost on veel kirjutamata siia. Pidu oli lahe. Toimus reedel. Vennad organiseerisid peaaegu kõik, see oli tore. Olid kohale organiseerinud korraliku muusika ja valgustuse.





Pidu toimus välisköögis, köögi kõrvale panime veel ühe telgi püsti, sest päeval tuli veits vihma ja ka öösel veidi. Rahvast oli oodata kusagil 50 kanti, tegelt tuli kohale veidi üle 30 aga tore oli sellegi poolest. Pidu oli nagu siin peod ikka, tantsu, tralli ja jooki. Vahupüstolid vms ja veepommid :)







Viimased lahkusid kunagi kuuest, vennad said magama kaheksast-üheksast, kuna koristasid veidi. Ma läksin magama juba neljas, ei jõudnud enam tantsida ja ülaval olla.


Laupäeval käisime kohaliku kooli lõpupeol. Sealt sai õnneks varakult koju. Viie paiku umbes. Lõpetamine nagu eelminegi kord Rio Terceros. Lahe ikka vaadata, kuidas laste vanemad ka vaikselt tantsivad cumbia muusika järgi ja keerutavad lava ees. Muidugi vaiksemas tempos, kui noored aga siis lahe vaatepilt.


Ühel õhtul, just samal õhtul, kui see lõpupidu oli sõime sushit kodus. Seda valmistas siin isa Fabian.
Külla tulid vana tuttav kaardilugeja ja siis ühe poe omanik ning ta naine. Sealt poest käivad vanemad siit igast erinevaid toiduaineid ostmas ja samal päeval asju ostes sushi valmistamiseks kutsusid siis nad need omanikud ka sööma. Sushi oli väga maitsev ja mõnus. Teist korda sõin seda, esimene kord oli Ushuias. Peab ka selle valmistamise ära õppima, ülearu raske ei tundunud, kuid veidi siiski ja võtab palju aega.






Suvi möödub vaikselt, mingit kindlalt tegevust ei ole. Tihti olen leidnud garaažist endale mingi tegevuse. Ühel päeval sai ühe mehega Subaru mootor juppideks kistud. Järgmine päev aitasin selle sama mootori juppe puhastada. Õhtuti käin jooksmas või teen lihtsalt veits harjutusi. Iga hommik proovin kella kuuest üles saada ja järve äärde minna jooksuga ning siis ujuma. Kuid pole kordagi veel õnnestunud. Hommikul on kuidagi väga väsinud olla ja jooksmine 3,5 km järve äärde ei tundu üldse nii lahe. Ujuda tahaks küll, väga. Eile õhtul käisin ka jooksmas, jõudsin järve äärde. Mõtlesin korra vees ka käia. Suht pime oli aga vette nägi ikka minna. Siis helistas vend, et nad on onu majas, et ma sinna läheks. Onu maja asub kohe järve ääres. Võtsingi sammud siis sinna poole ja seal oli väike peoke. Garaaž läheb nüüd kuni uue aastani kinni, puhkus ja siis kõik töötajad ning teised istusid ja sõid seal. Tore seltskond ning hea söök. Sinna mu jooksmine jäigi siis. Istusin seal paar tundi, jooksu riietes muidugi, sõin ja lõpuks tõi vend atv-ga koju. Ise ta läks veel sõpradega randa. Ma sain koju ühest, tema aga neljast. Head ööinimesed küll siin ikka :)

Sünnipäev!

Hommikul ärgates oli laua peal kingipakk. Avades võis seal näha koogikesi, tassi, tee pakikesi ja kõike muud.

Oli siis üks korralik hommikusöök minule seal. Selleks ajaks, kui said vee keedetud, et kohvi juu oli kogu ülejäänud pere ka tuppa tulnud, kes töölt kes garaažist. Laulsid mulle sünnipäeva laulu ja andsin üle kingituse. Kingituseks oli kossupüksid ja -särk. Hommikul tuli veel vanaema süüa tegema, kes andis oma kingituse tema ja vanaisa poolt. Kingituseks oli selline spordi hügeeni komplekt vms. Väga lahe hommik :)

Päeval midagi suurt ei toimunud siin.
Õhtul aga oli plaanis istumine ja söömine siin teha. Külla tulid siis onu ja tädi perega ning teised sugulased. Grillisime, sõime ja rääkisime juttu.

Väga ilus tort oli tehtud. Tädi tegi nagu õigesti aru sain. Perega, vanem vend puudu.


Minu kõrval vasakul siis tädi, tema kaks tütart ja tema abikaasa. Vasakul on isa poolse onu lapsed.
Vanaisa, vanaema, onu, onu naine. All paremal punases, onu poeg ja vasakul väike plika on onu tütar.
Onu poeg ja mõlemad vennad.

Väga lahe õhtu oli ning see päris tore ka, et nii palju lähisugulasi on. Mida rohkem inimesi, seda uhkem pidu ikka ju :)

Ralli ja üks muu üritus

Nädalavahetusel käisime siis rallit vaatamas. Reedel sõitsime mina, mõlemad vennad ja onupoeg Cordobasse, et laupäeva hommikul varakult rallil platsis olla. Ralli toimus Cordoba läheduses, mägedes. Reede õhtul suutis aga kuidagi vanem vend haigeks jääda, oksendas jne. Laupäeva hommikul oli ka onupojal sama tõbi küljes. Rallile läksime siis teise vennaga kahekesi, isa Fabian tuli Cordobasse järgi ja sõitsimegi kohapeale. Kohapeal läksime kõik üle onu autosse. Onu on selle garaaži ülemus, kus kõik need rallikad ka ehitatakse. Temaga sõitsime erinevatele katsetele kohapeale, ehk siis igas katse lõpus rääkis ta oma pilootidega, et kas autoga kõik korras jne. See piloot on minu tuttava ka juba :P

Peaaegu peale igat katset sõitsime ka teenindus alasse, kus oli kõik tiimid ja värgid end püsti seadnud ning, kus autosid korrastati peale katseid. Ralli on ikka üks suur tiimi töö ja iga liige väga tähtis. Nii palju asju on vaja ajada ja teha, et üks auto saaks sõita rallit. Niisama ei kujuta ettegi kogu seda tralli. Aga mulle meeldib kõik see teema ja väga lahe on sellise ralli karuselli sees olla. Tema siis meie parim piloot..

Tulemustest ka. See oli viimane ralli see aasta. Enne seda rallit, oli meie parim piloot teisel kohal kaotades esimesele ühe punktiga. Rallil on kaks päeva ja mõlemal päeval saadakse punkte. Esimese päeva lõpetas meie piloot kolmandal kohal, sest ühel katsel purunes käigukang ja sellega kaotas üle minuti esimesele. Päeva lõpuks oli kaotust minut ja kaks kümmend sekundit. Kui seda kangi purunemist ei oleks olnud, siis oleks suht samas tempos esimese mehega sõitnud aga kahjuks läks nii. Järgmine päev oli Pozzo (meie sõitja) heas tempos ja nelja või viie katse pärast oli vahe ainult 17 sekundit. Teisel sõitjal oli ka vist mingi väike jama kuid ei midagi erilist. Teise päeva lõpuks jäi vahet ainult 14 sekundit. Ehk siis võttis tagasi üle minuti, kuid sellest ei piisanud. Loodan, et on kõik numbrit õigesti mul. Nii et kahjuks jäi rallivõit ja seega ka meistritiitel tänavu tulemata. Oli muidu väga tore ralli.



Teed kulgesid mägedes ja väga tihti oli tee selline, et ühel pool on sein ülesse ja teisel pool suur langus alla, et suht ohtlik ja täpne sõit.



Esimese päeva õhtul käisime vennaga ja ühe rallipaari ning ühe tuttavaga väljas söömas. See rallipaar on pärit Brasiiliast. Portugali keel on ikka päris ulme, ütlevad küll nad siin, et saavad portugali keelest veidi aru, kuid ma ei saanud ühegist sõnast aru. See sõitja on ka muidu päris huvitav tüüp. Ta on 23 aastane ja ta isa omab kolme päris suurt firmat. Poiss siis rendib siit rallikat ja käib sõitmas rallidel. Ei vaevund isegi oma firmade kleepse autole panema, ehk siis sõitis täiesti valge autoga. Peaaegu kõikidel rallidel lõhub ta aga masina ära ja katkestab. Arvan, et see oli üks esimesi rallisid, mille ta lõpetas. Üks külg veidi mõlkis oli aga ei ole hullu ja uskuge või mitte, aga ta sai kolmanda koha! :)




Teema vahetust ka nüüd.

Nüüdseks on ka siin mul sünnipäev kätte jõudnud. Viis tundi tagasi sain juba Eestist esimesed õnnesoovid! :)
18 aastat juba tiksunud. Päris palju enda arust, lõbus lapsepõlv hakkab vaikselt otsa saama. Üks ainukesi asju, miks 18 saada tahtsin juba ammu oli, et saaks load ära teha. Nüüd aga tulin aastaks siia ja lubadega läheb päris pikalt veel aega :P Käisid ka juba esimesed õnnesoovijad. Onutütar koos sõbrannaga ning vennad ka muidugi. Ülejäänud pere magab.

Muidu pidu peaks toimuma laupäeval. Tänavu kutseid väga ei jaga laiali, et laupäeval võite kohale tulla. Pidu pean kodus ja arvestades kohalikku elu, siis pidu algab kunagi ühe paiku öösel. :)

Maraton.

Eile õhtul sai jooksmas käidud ja niipea kui koju ukse taha jõudsin, tegi ema Ana minu ees ukse lahti ja ütles, et Julian läheb Rio Tercerosse, et kas ma ka. Ma teadsin, et minek on alles kunagi paari tunni pärast. Mõtlesin veidi, olin üpriski väsinud, kuid Ana ütles ka, et mine ja nii siis saigi pesus kiirelt käidud ja sinna mindud. Algul olime ühe klassivenna juures. Poole kahe paiku siis peole. Õigemini lõpupeole. Oli siis meie kooli abiturentide lõpetamine ja selle järgne pidu. Ma ühe abiturendiga, kes on veidi juba pidutseda jõudnud.

Süsteem selline, et päeval on kultuurimajas või kuskil pidulik osa, saadakse tunnistused ja asjad. Nagu ikka. Õhtul on ühes peopaigas pidu. Algab sellega, et on olemine koos vanemate ja sugulastega. Suures suures telgis, igalühel oma laud, 7-8 kohaga ja telgi keskel lava. Ei teagi, mis seal täpsemalt toimus, sest me läksime kohale selleks ajaks, kui esimene pool peost läbi ja algas disko vms. See oli teises telgis. Ehk siis kaks suurt telki olid omavahel ühenduses. Ühes lauad ja vanemad, teises disko ja nooremad. Käisid ka vanemad diskol ringi, kuid mitte liiga palju. Veidikese aja pärast, kui me kohale jõudsime siis kutsuti klasside kaupa lavale. Seal disko telgis oli ka väike lava. Klass läks lavale ja lihtsalt ühe laulu ajal hüppas ja möllas, ning tähistas kooli lõppu. Mul üks klassivend saab väga hästi ühe klassiga läbi, palju häid sõpru tal seal. Ma tean ka päris paljusid neist hästi. Niisiis läksimegi, mina klassivend ja üks sõber veel, kes ei kuulunud sinna klassi ühe klassiga koos lavale hüppama ja tantsima. Suht lahe oli, eriti kui sa ei peaks seal olema :D

Kuskil kella kolmest, peale veidikest aega tantsimist ja peol olemist olin väga väsinud. Eelnev jooks andis kõvasti tunda. Mõtlesin ära tulla, kuid millegi pärast tulema ei saanud. Venitasin siis seal kella kuueni välja, kuni pidu lõppes. Rosinaks oli veel peolt bussijaama kõndimine pool tundi. Lõpuks tundsid jalad küll, kui maratoni läbi jooksnud olevat.

Kaks rosinat veel. Esimene siis oli, kui just saime telgist ja peo alalt välja. Üks poiss meie koolist on ratastoolis, jalad on korrast ära, kuid mõistus peaks olema korras. Peol aga veits vist liialdas alkohooliga ja oli üpriski hulljulge juht. Sõitis oma ratastooliga seal inimeste vahel ringi, tegi telgile napikaid, st enne telki keeras ära ja autoga tegi sama moodi. Parklas seisis auto, sõitis selle poole ja enne autot just keeras kõrvale. Tal on see joystik, mida siis liigutad sinna poole kuhu tahad sõita. Vahepeal tegi lihtsalt kohapeal ringe, pea endal kuklas, ehk vaatas taevasse mitte jalge esist. Võis aru saada, et oli ikka päris täis. Lõpuks sõitis veel ühest porilombist läbi ning suutis sinna kinni jääda. Kaapis seal veidi ja siis mingid poisid aitasid välja ta. Päris suur lomp oli ka tegelt, nii 10m läbimõõduga. Kohapeal tundus päris naljakas, kuid tegelt nii väga ei ole. Aga jah, eks ta tahab ka elust viimast võtta.

Teine rosin oli see, kui bussi peale läksime. Buss pidi väljuma 6.30. Selleks ajaks me aga bussijaama ei jõudnud ja läksime järgmisesse peatusesse, kus buss alati peatub. Olimegi kuskil minut, kaks järgmises peatuses aga bussi ei tulnud. Ootasime kuskil 10 minutit ja mõtlesime, et ei tulegi, sest täna üleriigiline vabapäev. Riigipüha vist jälle, ei ole uurinud selle kohta. Läksime sealt minema ja mõtlesime veidi süüa ning siis remis endale järgi kutsuda. Sööma läksime ühte tanklasse. Esimene poiss võttis ühe võileiva, jõudis ära osta. Järgmised kaks sõpra võtsid kahe peale pitsa ja sprite. Need olid just letile asetanud, mina võtsin ühe kakao ja see oli ka leti peal. Viimane poiss istus väljas, sest ta ei tahtnud midagi süüa. Järsku ta hüüab, et buss ja hakkas käega vehkima, et buss seisma jääks. Buss peatuski mõnikümmend meetrit hiljem. Meil aga ostmine pooleli. Ma panin kohe jooksma ja kakao jäi minust letile. Teine poiss vist midagi jõudis öelda müüale, et me ei osta midagi ja pani ka kohe bussile jooksma. Õnneks saime kõik bussile ning õnnelikuld, kuid veidike tühja kõhuga koju. :)

Aga muidu jah. Kool on läbi eelmisest reedest ja nüüd kolm kuud suvevaheaega.
See ka, et viimasel kolmel nädalal suutis kool inglise keele õpetajale asendaja ka leida.Esimesed kolm kuud ei olnud mul inglise keelt, ei tea, kui palju aega enne mind seda veel lisaks ei olnud. Asendus õpetaja rääkis inglise keelt päris hästi. Üpriski kiirest, hispaania keelt vuristas ka ikka mõnuga. Midagi erilist seal tunnis ikka ei olnud, teiseid veits töötasid ja õppisid, kuid mina väga mitte. Imestama paneb see, et paljudel on hinded inglise keeles kuskil 7,8 ja 9. Kümne palli süsteemis siis aga rääkida ei oska mitte midagi. Õigemini ei oska nad ingilse keeles üldse väga midagi.

Vaheaajal liiga palju tegevust hetkel veel ei ole. Jaanuari algul lähme perega nädalaks puhkama mere äärde. Koha nime hetkel ei mäleta, kuid üks sõber neil siit käib iga aasta seal ja soovitab väga. Ta läheb ka oma perega, ehk siis päris suur seltskond minemas. 12. veebruar on YFU reis, mis kestab 15 päeva. Selle reisiga käime läbi terve põhja Argentina, mis on ka üks huvitavamaid paiku. Riigi keskel ei ole midagi peale sileda maa ja põldude. Lõunas olen juba käinud ja sellest ka siin pajatanud.

Mar Chiquita.

Reede õhtupoolikul sai mindud ühe laguuni äärde nimega Mar Chiquita. Viibisime linnas, mille nimi on Miramar.

Põhjus, miks seda kohta külastasime oli selles, et see linn on ema Ana vana kodulinn. Veetis ta seal oma lapsepõlve, ei teagi mis vanuseni täpselt. Hetkel elab seal ta vanaema, kes on tervelt 89 aastane. Oma vanuse kohta oli ta küll väga virk :) Äkki teeb kalevi šhokolaad ta virgemaks veel lisaks..

Aga nüüd linnast. Linnas on kuskil 1000 elanikku praegu. Vanasti elas rohkem inimesi seal. Linna asub kohe laguuni kõrval. Laguun ise on väga väga suur, 2000 kuni 4500 km². Vikipeediast täpselt järgi uuridest sain teada, et 1977 ja 1986 olid suuremad üleujutused seal. Ehk siis mingil ajal, hakkas järves vee tase tõusma, ei oskagi öelda kui palju see vesi tõusis, kuid ikka kõvasti, sest üle poole linna jäi vee alla.
Vee alla jäi ka Ana kodu ja kõik muud majad seal ümbruses. Alguses prooviti muidugi vee tungi takistada, kuid ei suudetud mitte mingit moodi.
Vesi veeks, kuid kuna on suur veekogu, siis olid ka suured lained, mis kohe murdsin igalpoolt tõketest läbi. Isegi teadlased vist täpselt ei tea, miks see vesi tõusma hakkas. Arvatakse, et laguuni keskel on mingi lõhe, kust tuleb vesi maa alt. Suht õnnetu värk tegelt, nii paljud jäid ilma koduta ja sada muud asja.

Vee tase kõigub seal praegugi. Võrreldes eelmise aastaga, kui nad siit käisid jälle seal linnas, siis on vesi langenud 2 meetrit.
Tänu sellele leidsime üles ka Ana vana koduaseme
ja paljud teised maja jäänused. Arvatavasti vesi kunagi jälle tõuseb ja muutub üldine pilt taaskord. Üldine veepiir on teada ja vee piiramiseks on linn üpriski kõrgele ehitatud nüüd.

Seal käimine oli muidu väga lahe. Sain nii palju uut huvitavat infot. Enne ju ei teadnudki sellise koha kohta. Nüüd aga üpriski palju.

Lisaks veel ärkasin laupäeva hommikul ma kell 5 üles, et minna väikesele jooksule

ja päikesetõusu pildistama. Sellises kohas sellist asja ei saa ju maha magada.

Loojangust saaks kindlasti paremaid pilte, sest loojub päike järvele.

Tõuseb kuskilt põllult vms, kuid päikesetõusu korvas üks linnupaar, keda sain usinalt pildistada.
Tagasi hotelli jõudsin kell 7. Käisin pesemas ja viskasin pikalt, uinusin veidike ja oligi üldine äratus ning hommikusöök.