Esimesed päevad kodus.

Nii, esimene päev algas hommikul vara, kell 7 juba. Algul istusime ümber laua perega, va. isa, kes oli Paraguays, tööreisil. Sõime küpsiseid ja jõime teed. Rääkisime maast ja ilmast, tutvustasin neile Eestit raamatuvirnaga mille oli kaasa tassind. Peale lõunat oli noorematel vendadel (kaksikud) jalka mäng. Seitsme aastaste kohta panid nad ikka väga kõvasti. Mul jäi suu lahti mõnel momendil. Seal need maailmameistrid tulevadki..
Õhtul tehti veel mulle garaažis tiir. Seal oli suu koguaeg lahti. Kõik need autod ja jupid, mis nad siin ehitavad ja toodavad, ulme lihtsalt.

Teisipäev, magasin kaua üle pika aja, jei. Päev nagu tänagi( kolmapäev). Toksisime veidi jalkat, üpriski kaua sai garaažis oldud. Vanem vend ehitab autot, sai seda lihvitud ja amorte disainitud, teeb spets amordid endale. Luks värk.

Täna sai soetatud ka koolivorm, selline pikkade varukatega tumesinine särk vms.
Selle jaoks sai käidud kõrval linnas Rio Terceros, seal on ka kool, kus hakkan käima äkki esmaspäevast.
Kalendrisse võib ka x-si teha, vist, sest nägin ühte ilustat tüdrukut, ma vähemalt loodan. Autoga linna vahel sõites nägin kõndimas. Esimene ilus tüdruk! Kuigi vabatahtlikud noored Buenos Aireses ütlesid, et Argentinas on kõige ilusamad naised. Mina näen alles esimese nädala lõpus ühte, kahtlane värk...


Kui algul oli mõttes, et saaks juba keele selgeks, siis saaks aru mida need väiksed vennad koguaeg soovivad, siis nüüd on - saaks juba keele selgeks, siis saab aru mida need mehed garaažis koguaeg räägivad. Ühed humoristid on aga mina veel nalja ei mõista, st keelt. Sellest sain aru kui öeldi mulle Markko Märtin! :)