Kokkuvõte suusareisist!

Reis oli väga väga lahe, nagu oodata oli. Sai piisavalt suusatada, samas ka uurida ja tutvuda maailma kõige lõunapoolsema linnaga. Näiteks sõitsime ühe tee lõppu, mis on kõige lõunapoolsem teeots vms.


Enne seda oli üks rahvuspark. Sõitsime suht läbi sealt aga loodus on ikka imeline.
Üht kopratamme käisime lähemalt ka vaatamas. Need siin ka ikka suureks nuhtluseks .

Veel käisime kohalikus muuseumis. Vanasti oli vangla. Vahepeal kindlus ja nüüd muuseum. Viidi sinna kõige hullemad vangid siis üle Argentina. Vangid töötas Ushuaia läheduses, tegid metsa, ehitasid raudteed ja ka linna. Need vangid olid ka ühtlasi esimesed elanikud seal. Muret nende põgenemisega ei olnud, sest kuhugi neil väga minna ei olnud. Paar päeva pärast põgenemist tulid vangid tavaliselt ise tagasi, sest ei olnud süüa ja väga külm oli. Mõni sai ka üle kanali Tšiilisse, sealt tõi kohalik politsei nad tagasi.

Linna peal sai ka käidud. Kirjutada väga midagi ei oska. Pildid ütlevad kõik. Ühes toidukohas aga kus sõime lõunat oli laes palju lippe. Algul vaatan ringi, et mis lipud ära tunnen järsku kohe baarileti kohal eesti lipp. Väga lahe. Seina pealt leidsin veel kahe, kümne ja viie kroonise rahatähe ka. Kahese peale olid kirjutanud keegi Ivar Türilt, aastaks 2005. Mees, kes meid toidukohas teenindas ütles, et lippe ja raha seinale ning lakke jätavad tavaliselt meremehed sinna neile.


Kõige vägevam asi oli siiski laevareis pingviinide juurde. Üks saar Ushuaia läheduses ainult ongi, kus pingviinid on. Kolmkümmend tuhat neid suvel seal umbes. Talveks aga kolivad põhja poole. Mees kes neid laeva reise sinna korraldab oli sõber meie kohalikule sõbrale. Tutvused ikka igalpool mängus :) . Pingiivid olid lahedad ja saime ikka väga lähedalt neid näha. Katsuda ei tohtind ja rajalt kõrvale ka astuda mitte. Ei oskagi midagi öelda. Vaadake pilte saate aru, kuidas asi välja nägi. Tagasisõidul nägime ka hüljest. Algul sõitsime lihtsalt ühe väikse saare lähedale. Kaljune sein oli ja seal palju linde. Järsku tuli hüljes vee alt välja ja hakkas üles ronima. Upitas, upitas ja lõpuks saigi endale mugava koha peale istuma. Ning siis ta meile poseeris ja sinna poseerima jäigi :)

Kahel õhtul käisime korvpalli ka mängimas. Kossu vedas meid mängima kohalik sõber, lisaks oli ka see mees mängimas, kes meid pingviinide juurde sõidutas paadiga. Mehed väga lahedad ja tase väga hea. Meeskonna mäng ikka, palju rohkem meeldis sealne korvpall, kui siin kodulinnas. Kui küsiti, kust olen, vastan Eestist, mõtlevad natukene, ütlevad, mhh Leedul on hea korvpalli meeskond ju aga, aaa Eesti, Markko Märtin!! :)

Oleks lisand blogisse veel pilte aga ei lasknud. Ei tea miks, väga vahet ka pole, sest kõik albumis olemas :) Tegelt kõik pingviinid ei mahtunud albumi, üle 1000 pildi ei lase panna, pean kunagi uue albumi tegema. Hull jamamine küll nende googli kasutajatega. Kolm tükki neid, just selle pärast et pilte saaks picasasse üles laadida. Logid ühega bloggerisse sisse ja siis tahad teisega picasasse minna, siis logib blogerist välja jne.

Laske küsimustel aina tulla nüüd, kirjutada saaks veel nagu reisist aga ei tule praegu rohkem, ei tea miks :D Kui küsite siis vastan ja üritan pikemalt.