Sikk-Sakk

Eelmisel reedel sai Rio Terceros yhe klassivenna synnip2val k2idud ja p2rast sealt edasi peol. Tagasi saime nagu ikka nii, et kell seitse hommikul j6udsin voodisse. Muidu oli tore ja l6bus.

Laup2val ei juhtunud midagi. Magatud sai p2ris kaua ja siis niisama istutud.

Pyhap2val aga olime peaaegu terve p2va j2rve 22res. Ilm oli v2ga soe ja ilus ning rahvast ka p2ris palju. Alguses, nii kella kahe kolme paiku oli veidi vaiksem, nii inimeste, kui ka tuule poolest. Paar tundi hiljem oli aga tuult kenasti juba ja ka rahvast rannas. Olime nagu ikka selle surfi rahvaga seal koos. Yhel hetkel v6is j2rvel kokku lugeda 13 masti. Pilte sai k6vasti tehtud, kuskil viiesaja ringis, p2ikest sain ka, usun. Seoses selle lauatamise v6i siis 6igemini purjetamisega kuulsin ka yhte huvitavat s6na: sikk-sakk. Ei oska 6elda kas kirjapilt on ka sama, nagu eesti keeles, aga k6las peaaegu t2pselt sama moodi. Arvati, et 2kki inglise keeles ka samasugune termin aga ma ei oskand midagi selle peale kosta. Igatahes, eesti- ja hispaania keeles on nii m6nigi sarnane s6na.

Yhel oli t2pselt samasugune kaamera nagu minulgi. Vahetasime siis muljed ja ka objektiive proovimiseks. Ypriski laheda oleku ja jutuga mees oli. :)

N2dala sees pole midagi erilist toimunud. Olen peaaegu iga p2v j2rve 22res k2inud. Pildistanud teisi purjelauaga s6itmas ja ka ise ikka seda proovinud. Minema saan ilusti aga tagasitulekuga on veidi kehvasti. Veidi lihvi veel ja peaks asja p6hit6ed selgeks saama. Suurema tuulega muidugi hoopis teine teema.

Maakodus oleme vennaga k6vasti korvpalli v2ljaku kallal ka t66tanud. Nyyd on p2ris hea ja ilus. Kui muru ka ilusti kasvama seal hakkab siis oleks lausa nagu loodud see sinna.

Homme tuleb kylla kauge s6ber Daniel, Ushuaiast. See sama, kelle hotellis me Ushuaias viibides elasime ja kes meid seal ringi s6idutas, v6i siis s6itsime meie ringi, tema autoga/autodega. V2ga lahe inimene on ta ja homme saab l6bus p2ev olema. Kylla tuleb ta kyll ainult yheks p2vaks, tal naise vanemad elavad siin l2hedal, kusagil 150 km kaugusel ja homme siis p6ikavad korraks siit ka l2bi.

Uuel n2dalal peaks uue arvuti ka k2tte saama, siis saab pilte lisada ja v2rki.

Huvitavat veel, et garaazist yks mees, hea s6ber andis mulle Dakari v6tmehoidja. Ta oli yhel s6itjal mehaanik ja selle s6itja nimega see v6tmehoidja ongi. Vaat, kui hea s6ber, peaks talle Eesti kommi veidi vastu andma. Tegelt olen yldse m6elnud, et komme ja asju on nyyd j2lle p2ris palju, et m6nel p2eval, kui neil garaazis kohvipaus, siis pakuks neile veidi magusat.

Vaheaeg.

Vaheaeg kahes m6ttes. Pikk vaheaeg blogisse kirjutamisega ja ka suvevaheaeg ikka veel kestab.

Esiteks r22giks oma arvutist. Mis yhel ilusal hommikul l6petas meie ilusa ja ypriski muretu yhise teekonna. Emaplaat andis otsad. Eks n2ha, mis sellest arvutist t2pselt saab aga arvatavasti mitte midagi. Peab uue muretsema. Hetkel venna l2pakas, t2pit2hti selle p2rast ei kasutagi.

Suurt midagi toimunud ei ole nagu ikka. Paar p2va sai maakodus t66d tehtud. Tehti sinna kossuplats, me siis vennaga koristasime kive. Mida oli tohutult, sest pinnas on nagu kuskil Soomes vms, v2ga kivine ja suured suured kivid maa sees. P6him6tteliselt ongi yhe suure kivi peal siin k6ik. Pool meetrit mulla taolist asja on, see ka v2ga kivine. Tegime siis kossu v2ljaku ymbrust korda

Uue fotokaga yritan ka vaikselt midagi leiutada. Tahab harjumist palju aga tore asjandus ikka see. Kohalik kirik.

P2ikeseloojang m2gede taha. Vaade yle kohaliku j2rve. K6rgeim tipp seal m2estikul oli vist kuskil 1800m. Liiga kaugel see m2esti ei ole ka. Kuigi vana m2gironijana ihkab mu hing sinna m2estikusse matkama minna, siis usun, et see vist v2ga v6imalik ei ole. Yksi ei taha lubata v2ga, ise ka ei tahaks yksi v2ga minna ja kes see ikka muga kuskile matkama siin tuleb aga eks n2ha. K6ik on v6imalik! :)

Siin elavad papagoid vabas looduses. Peasad on neil suures kuhjas elektripostide otsas.

ilmad on v2ga soojad. Keskp2val v2ljas olla p2ris vaevaline. M6istan nyyd t2iesti siesta t2hendust. Paljud inimesed lihtsalt magavadki l6nua ajal tund- kaks ja siis tagasi t66le.

Hetkel midagi suur plaanis ei ole. 13. veebruaril on see YFU reis. Kestab 15 p2eva. See saab kindlasti v2gev olema, sest k2ime l2bi terve p6hja Argentina, kus on v2ga palju vaatamist. Bussi pileti ostsin ka 2ra. Reis algab Mendozast. See t2hendab, et ma l2hen Mendozast peale. Osa tulevad juba Buenos Airesest. Buss v2ljub mul siit kell 23.45 ja kohal on 8.15. Hea s6it, saab terve s6idu magada. Toolid sellised ylisuured ja mugavad, nagu voodid.

Loodan, et te kallid lugejad v2ga ei pahanda, kui mul siin sellised pausid sisse tulevad. Enda arvuti saan, siis on kindlasti mugavam ja parem kirjutda.

Eks see arvuti ole lihtsalt yks vabandus ka, aga ega mul siin eriti midagi ei toimu ka samas.

P2ikest! :)

Embalse.

Lisan pildid hiljem


Eile peale lõunat sai mindud Embalsesse. Embalse on siit kusagil 15 km kaugusel. Asub seal järv, ainuke järv ümbruskonnas, kus on lubatud sõita mootorsõidukitega.

Meid ootasid seal ees isa Fabiani sõbrad. Nende sõpradega käisime eelmisel õhtul väljas ka. Üks on laulja. Esines seal söögikohas, kus olime. Iga laulu vaheajal tervitas või ikka rääkis, et siin üks poiss Eestist ka ja siis arutasid teise muusikuga, et kus see Eesti asubki, kas seal Šveitsi lähedal, või kus. Nalja sai palju :) Siis nad kutsusidki meid järgmisel päeval järvele.

Kohale jõudes olid nad järvel paadiga. Veidikese aja pärast tulid ka kaldale. Võtsid meid peale ja sai uuesti mindud. Paadis olid ka veesuusad. Küsisid siis keset järve olles, et kes läheb suusatama. Väike vend ütles, et Arvi läheb. Ma olin nõus ka. Küsiti, kas olen enne ka sõitnud veesuuskadega. Vastasin, et ei ole. Isa Fabian ütles, et ta on sõitnud mäesuuskadega. Siis vastati, et noh see väga palju ei erinegi, hüppa nüüd vette :). Läksingi vett, panin suusad alla, ja olin valmis minema. Algul sõitis veidi maad vaikse hooga ja siis pani gaasi põhja. See koht ongi kõige raskem, sellel ajal kui tema kiirendab, pead sina ennast veest püsti ajama. Õnneks mul tuli see hästi välja ja sain kohe esimese korraga püsti. Sõitsime siis päris pikalt ja väga lahe asi oli.

Pärast proovisid ka vend ja isa. Nendel läks ikka kolm-neli korda aega, enne kui ilusti püsti said ja sõitma. Need sõbrad ka imestasid, et ma esimest korda sõitsin ja sain kohe püsti. Üks naeris, et ta kolm aastat juba järvel käind ja ikka ei sõida nii hästi :).

Pärast proovisime veel kummiga sõitmist paadi järel. Selline ümmargune asi. No see oli ikka eriti mahe asi. Korra lendasin külili ka aga jällegi püsisin paremini seal peal, kui teised. Teised lendasid ikka mitmeid kordi maha. Paadi juht tegi küll igasugu pöördeid ja trikke, et mul ikka raskem seal peal oleks püsida aga jäin peale. See kummi värk oli väga väga lahe ja mõnus.

Tegevusrohked viimased kaks päeva.

Alustaksin siis reede õhtuga, kui võtsime suuna vendade ja isaga Cordoba peale. Plaanis oli minna Dakari ralli parklasse, et auto üle vaadata ja ka teisi masinaid uudistada. Kodust lahkusime kuskil kümne paiku. Sõit sinna kestab umbes tund.

Kohale jõudes aga tuli ka üks probleem kohe. Kuidas me sisse saame. Kontroll on seal päris range ja igaüks sisse ei saa ikka. Isa Fabian helistas siis ühele mehaanikule ja ta tõi kaks kaelapaela vms. Fabian läks koos selle mehaanikuga rolleriga värava juurde ja sai sisse ilusti, vanem vend läks jalutades. Värvas aga peatati kinni, küsiti, et mis su nimi on ( selle kaelapaela küljes oli kellegi teise nimi hoopis) vend ütles, et sa võid ju ise ka lugeda siit pealt, mis mu nimi on ja siis võetigi talt see ära ja saadeti tagasi. Nii me siis istusime värava taga veidi aega, kuni tuli uuesti see mehaanik, tõi ühe teistsuguse kaelapaela ja ka ühe käepaela. Ma sain siis endale selle käepaela ainuke asi oli see, et see oli lahtine, kinni panna ei saanud. Kästi mul teise värava juurde minna ja rääkida inglise keeles. Nii ma siis kõndisin teise värava juurde, väravas oli jällegi turvamees kes kontrollis inimesi. Peatas ta siis minugi, küsis tõendit vms, ma võtsin taskust selle katkise käepaela ja ütlesin inglise keeles, et läks eile katki. Ta inglise keelt vist ei osanud, vaatas seda veidi, ütles siis hispaania keeles, et katki läinud jah, ahh mine edasi. Ma vaid noogutasin ja saingi sisse. Hiljem tulid ka vennad järgi, said nad selle teise kaelapaelaga sisse kuidagi.

Kodus enne minekut andis ema mulle ka selle firma särgi. Sinine Subaru särk. Kohale jõudes ja sisse saades ning meie Foresteri juures olles tulid ühed inimesed ligi. Prantslased, mees küsis, et mis keelt räägin, prantsuse, inglise, saksa jne. Ma ütlesin inglise. Ta siis hakkas inglise keeles rääkima ja ütles, et see naine, kes tal seal kõrval oli, soovib minuga särgid ära vahetada. Naisel oli käes Dakari ralli teemaline särk. Selline pruunikas. Seal rallil ja igalpool võis kõigil töötajatel neid seljas näha. See naine oli rallil kokk ja nüüd viimasel õhtul soovis ta kellegagi särgid ära vahetada. Minul oli alati mõttes olnud, et tahaks üht Dakari ralli särki ka. Niisiis saigi vahetus teoks! Olen väga rahul, selle firma särki siin on mul võimalik kindlasti veel saada aga Dakar toimub alles aasta pärast! :)

Masinatest siis ka veidi. Meie Subaru pidas rallil vägagi hästi vastu. Paar väiksemat probleem oli aga kellel siis neid probleeme ei olnud Dakari rallil. Kokkuvõttes tuli 15 koht. Ralli lõpetas veidi alla 50 auto. Stardis oli ju peaaegu 200 autot vist :). 15 koht on väga hea, kuna eespool olid ainult ametlikud tiimid oma autode ja meeskonnaga. Ehk siis mingid autofirmad jne.

Tagasi saime sealt muideks poole kolmest öösel. Rohkem juttu sellest ei olegi, pilte aga küll. Need leiad siit!



Eilsest lahedast tegemisest ka!

Paar päeva varem ütles onu Rafa, et plaanis minna jõe peale sõitma. Siit Rio Tercerosse. Kilomeetreid on kuskil 14. Kuna ma keelest täielikult veel aru ei saa, siis mõistsin mina, et lähme kanuudega. Kuulsin küll mingit teistsugust sõna aga mõtlesin, et ju siis teine nimetus lihtsalt. Start oli kella kahest. Läksime kogunemispunkti, mina vennad ja isa ning enda ees näen ma veoka õhukumme. Sõit toimus siis hoopis õhukummidega mööda jõge :D. Kokku oli meid 12 inimest. Töökojast mõned mehed ja siis kaks onu ning onupoeg.



Kummid vette pandud ja grupi pilt tehtud võis teele asuda.


Algus ei olnud küll palju tõotav. Liikusime väga aeglaselt edasi. Õnneks oli jõel ka kiiremaid osasid ning seal sai veidi lõbusamalt lasta. Isegi väikeseid kärestikke võis leida.







Kättega sai ka päris palju ikka ennast edasi tõmmata, nii et isegi praegu on käed veel väsinud. Kokku võttis 14 km läbimine aega 5 h ja 30 minutit. Vahepeal ka tegime paar väikest pausi. Ühe koha peal sai väikse kalju pealt vette hüpata näiteks.



Kohale jõudsime lõpuks väga väsinutena aga kõik olid väga rahul selle matkaga. Käed oli küll väga läbi ligunenud sellest viiest tunnist vees olemisest. Kirsiks tordil veel oli see, et enne Almafuertet oli politsei patrullimas. Tagasi sõitsime ühe kaubikuga. Istusime peaaegu kõik taga kuudis. Kurv enne politseid jäeti auto seisma, me ronisime kõik tagant välja ja kõndisime siis politseist mööda kuni ühe tanklani, kust ka alustasime retke.

Kokkuvõttes oli väga tore matk ja lahe, et nägi ka veidi ümbruskonda siin!

Post.

Täna oli siis see tore päev, mil ma pidin oma pakid kätte saama. Pakid pandi Eestist teele detsembri algul juba ja vahepeal sai igasugu huvitavat infot. Vahepeal oli üks pakkidest üldse kadunud. Lõpuks teadsin, et pakk on tagasi Eestisse teel ja siis järgmine päev tõi kuller teate, et pakk on hoopis siin, Cordobas.

Täna hommikul siis läksime ema ja noorema vennaga Cordobasse. Ajasime algul ka veidi muid asju ja kell 10.30 kuskil olime postkontoris. Kästi järjekorranumber võtta ja oodata. Võtsimegi numbri ja ootsime veidi. Meie number oli 76. Algul sisenedes oli ees number 41. Kahekümne minuti pärast polnud number ekraanil ikka veel muutunud ja Ana ütles, et käib ära, tal oli palju asju vaja ajada veel. Kõrval meil istus üks mees ta ütles, et tund ja poolteist pole number vahetunud. Võisime arvata, et tuleb pikk ootamine. Ruumis oli veel kuskil 15 inimest. Nii me siis ootasime, vennaga kahekesi. Lõpuks kahe tunni möödudes oli meie number tablool. Läksime järgmisesse ruumi sisse, võeti paber ära, mis kuller oli varem toonud ja kästi oodata kuni meie number uuesti kutsutakse. See võttis veel umbes tunni. Lõpuks kutsutigi meid, pakid saime kätte probleemideta ja kõik korras. Ainult šokolaadid veidi sulanud aga eks see käib asja juurde. 13. jaanuar sain siis oma sünnipäeva ja jõulupakid kätte :P

Nüüdsest siis uue kaamera omanik tänu ühele pakkidest. Kaamerat pean veel veidi tundma õppima aga vast hakkab mingi aja pärast veidi paremaid pilte ka tulema siia :)

Täna õhtul oli siin ka päris kõva äikesetorm. Sain uut kaamerat kohe testida. Sellega seoses tuli meelde, et paar päeva tagasi oli uudistes, et ühest äikesetormist oli paljudel inimestel peavalu jms. Oli isegi video, et jalgpalli mängu ajal korraga kolm meest langes murule. Õnneks siin ei olnud midagi tunda.

Las Grutas

Puhkuse reis selleks korraks läbi. Reis kestis koos kahe sõidupäevaga nädal aega. Viiest päevast neljal sadas vihma aga vihma mitte arvestades oli reis väga lahe.

Sõit sinna kestis 10 tundi umbes täpselt. Kilomeetreid sinna oli 1000 ringis.
Selle linna puhkuseks valisime sellepärast, et üks peretuttav soovitas seda ja ta käib seal igal suvel puhkamas.

Esimesel õhtul, kui sinna jõudsime, tegime väikse tiiru linna peal ning käisime läbi ka sõbra juurest. Ta oli rentinud koos oma naise õe perega ühe maja, kus veetsid oma puhkuse. Ka meil oli üks maja aga kuna pererahvale see väga ei meeldinud sai otsitud veits korralikum elamine. Esimene öö sai selles majas veedetud, järgmised ööd ja päevad olime juba teises kohas. Teine koht oli selline suur ehitis. Alumisel korrusel olid ümber ringi poed, keskel parkla. Ülemisel korrusel majad või toad. Ei oskagi hästi seletada. Keskel oli bassein ja lihtsalt vaba ala.

Kahel päeval, kui vihma sadas sai ka tormiga ujumas käidud. Vesi külm ei olnudki, lihtsalt teistel oli külm vaadata ja oodata, kui ma ujusin. Esimesel korral üksi, teisel korral oli vanem vend ka. Ta ostis enne veel väikse surfilaua, sest lained oli päris suured. Vesi küll väga soolane ja mulle liiga palju ei meeldinud. Eriti, kui ninna ja suhu läks seda. Väike soojendus enne ujumist ka ikka :)

Muidu istusime vihmaga toas ja mängisme kaarte ning tsillisime niisama. Dakari ralli jälgimine oli ka väga päevakorrane.



Kaks päeva olime rannas. Vesi, nagu ma eelmises postituses ka juba mainisin muutis oma kõrgust palju, umbes 200 m oli veepiiri muutuste vahe.



Seltskond kes olime rannas ja ka muidu koos.


Muidu sai rannas mängitud erinevaid palli- ja ka muid mänge. Päikest veidi võetud ja lihtsalt oldud.



Mida muud need poisid siin rannas ikka ehitavad, kui mitte autosid. Seekord siis vormel :)

Rannas oli palju erinevaid müügimehi. Nii jäätist, kui ka erinevaid pontsikuid ja saiu.

Õhtul sai käidud pidudel. Peod olid seal palju lahedamaid, sest igal õhtul uus rahvas ja kõik tulevadki sinna linna puhkama ja pidutsema. Seepärast ka üldine peotuju kõigil suurem ja lahedam. Käisin ka casiinos ära. Siin vanusepiiriks 18. Eriti kaua seal ei olnud, tahtsime lihtsalt näha kuidas asi välja näeb. Midagi erilist ei olnudki, lihtsalt sai näha, kuidas mõned on ikka eriti suured rahabossid.

Õhtuti enne diskosid on tänavatel palju kunstnike. Mõni on ikka päris segane, heas mõttes muidugi. Joonistavad või maalivad nii hästi, et lihtsalt sõnatuks võtab. Sain ka ühe pildi endale. Mees tegi aerosoolidega selle pildi valmis, veidi pintslit ka, kuid mitte palju ja aega võttis selle tegemine alla kümne minuti. Pilt valmis, korraldas ta loterii. Said numbrid endale osta ja siis loosis võitja. Ühel õhtul sai pildi vanem vend, järgmisel õhtul vedas ka minul.



Keskväljakul oli ka käsitöö turg.

Ka seal võis igasugu huvitavaid asju leida. Ma ostsin endale rahakoti, mate topsi ja ühe väikese mate topsi isa pitsi kolleksiooni jaoks. Müüja kirjutas kohapeal topsile kirja mida tahad. Ma lasin lisaks Patagoonia kirjale kirjutada ka Argentina ja 2011 topsi peale.

Rohkem midagi väga kirjutada ei oskagi. Linn eriti suur ei ole aga turiste käib seal kõvasti. Mulle meeldis väga see reis, eriti peod oma teistsuguse õhkkonna pärast :)

Aastavahetus ja Dakar.

Pildid lisan pärast, kuna hetkel nett ei ole just kõige kiirem!! Päris laisk olen nende postitustega aga üritan ikka kõik sündmused siia üles kirjutada.

Aastavahetuse peal on siis kord.
Kõik üsnagi sarnane nagu Eestiski, ainult lumi puudu :)

Algas sellega, et kunagi kümne paiku tulid külla vanaema ja vanaisa. Söök oli juba enne valmis tehtud emal. Sõime ja rääkisime juttu kuni kella kaheteistkümneni. Enne kahteteist veidi, nagu ikka, algas juba väike paugutamine. Kell kaksteist läksime me ka välja tee peale ja vaatasime linna peal ilutsevat tulevärki. Linn ise vist midagi ei lasknud, vaid inimesed kõik eraldi. Erinevus ongi Eestiga see, et siin rohkem on aastavahetusel pered koos ja toimub üks korralik õhtusöök ning alles siis pidu. Peole läksime kahe paiku. Algul onupoja juurde. Olime seal tunnike ja siis järve äärde. Pidu toimus selle platsi kõrval, kus oli pidu jõulude ajal. Mäletate, kunagi pajatasin modellide pildistamisest jne. Vot seal valges majas oligi pidu. Kõik oli tore ja endist viisi peol. Koju aga saime kella kaheksast. Kõndisime vennaga jala koju, oma 3 km, sest remiseid liikus vähe sel ajal. Hommikuks oli ikka väsimus väga suur ja seega sai magatud kella poole kuueni. :)
Üles ärgades läksime vendadega maakodusse. Teised olid seal juba, samad inimesed kes eelmisel õhtul meie juures õhtusöögilgi, ehk siis vanaema, vanaisa. Sõime jällegi ja nautisime ilusat õhtut.

Esimesel jaanuaris algas ka väga kuulus Dakari ralli. Kestab see 15 päeva. Käisime ka esimesel päeval seda vaatamas. Siit garaažist valminud selleks ralliks 6 autot. Kolm Foresteri ja kolm Amaroki. Sõitjad liiga head ei ole, lihtsalt rikkad :). Tegelt oskavad sõita ka ikka, parim Subaru on seal kahekümne kandis, teised veidi tagapool, see päris hea tulemus, kuna kokku on autosid peaaegu 150 rajal. Hea artikkel sellest on rally.ee-s. Minu pilte sellest üritusest võib näha siin.



Hetkel aga olen 1000 km kodus eemal. Las Grutas on selle koha nimi, kus hetkel viibin. On see üks populaarne suvituskoht siin riigis. Oleme siin pere ja onupoja- ja -tütrega peaaegu nädal aega. Eile terve päeva sõitsime, st 10 tundi sõitu. Ilmad eriti suvised hetkel ei ole, eile ja täna on vägagi pilves ning ka vihma on vahelduva eduga sadanud. Loodan, et peagi aga ilm selgineb ja saab puhkust nautida.
Meri kohe linna kõrval. Õigemini ookeani. Vee kõrgus kõigub päris palju. Hommikul on päris kalju all ja õhtuks on umbes kaksada meetrit kaugemal.