Rallil!

Kuna eelmine reede olid pühad siis oli ka neljapäev vaba, ehk väga pikk nädalavahetus :) Toimus ka ralli siin üle mäestiku 100 km eemal meie majast. Olime kõik päevad seal ja sain väga hea ülevaate, kuidas tegelikult see suur rallimasin toimub. Meie sõitjatel kõige paremini ei läinud, oli mitmeid probleeme jne. Parim meie sõitja sai ralli algul minutilise trahvi kuna sõitis enne rada läbi, see oli üks suur probleem seal, sest tegelt teevad kõik seda aga üks konkurent mainis komisjonile aint teda ja ühte meie sõitjat veel. Aga polnud hullu, esimese päeva lõpuks oli ühest minutist alles jäänud ainult 15 sekundit. Teise päeva hommikul oli täiesti tuulevaikne ja tolmas kõvasti. Niisiis juhtuski see mida juhtuda ei tohtind ja ühes 90 kraadises kurvis, võttis auto täpselt sellise suuna et päike paistis otse silma ja kuna oli eelmisest sõitjast veel tolm ka ülaval siis nägemine oli absoluutselt 0 ja meie parim sõitja kihtas teiselt kohalt täiega metsa. Auto sai päris arvestatavad kahjustused.

Ühel teisel meie sõitjal, kes hoidis kuni viimase katseni teist kohta juhtus selline asi, et jahutusvee kork tuli pealt ära ja pidi sõidu pooleli jätma. Selline väike näpukas kahjuks.

Muidu oli ralli väga väga lahe ja mulle väga meeldis. Ööbimiskoht oli ka väga ilus, selline maakodu millest nüüd järjest ehitatud väike ööbimiskoht turistidele. Toidud olid väga head ja kodused. Paar pilti ka.

Tagasitee oli väga ilus üle mäestiku..






Need kolm autot, va viimane sinine mitsu on kõik siin kõrval garaažis ehitatud! :)





Otsi kaamerameest.. :D

Ühes külakeses, kus ralli ka läbi läks oli minigi suur pidu tulemas, hommikul kell kaheksa juba grill käis ja kokad kokkasid!



Sai ka oliive esimest korda korjatud. Korjasime õhtul ja ka järgmise päeva hommikul, kokku tuli vast 20 kg oliive ära. :)










See sõitja on Paraguayst ja kaardilugeja siit samast linnast kus ma elan. Kaardilugeja töötab ka siin garaažis ja on väga hea peretuttav. See sõitja muidu päris rikas kutt, igal rallil käib oma lennukiga kohal, ei viitsi ta autoga sõita pikki vahemaid.

Sissekanne.

Nädala keskel leidis aset üks kurb sündmus ka. Üks väga lahe kutt suri ära. Nimelt kaks nädalat tagasi umbes juhtu üks õnnetus. Ta töötas siin samas linnas ühes garaažis. Parandas isaga autosid. Sel päeva ta siis töötas ühe auto bensiinipaagi kallal. Ei olegi täpselt teada, kuidas see juhtus, aga järsku läks kõik põlema. Ise oli ta just auto all, auto alt sai välja ja jooksis õue, aga kõik riided juba põlesid. Isa tal sai ka lõpuks tema juurde ja siis tulekustutiga kustutas ta ära. 80% kehast oli põlenud. Hingas ka sisse tuld. Ehk siis sisemised põletushaavad ka. Viidi haiglasse ja 2 nädalat oli koomas. Ning see nädal suri kahjuks. Lisaks veel garaažis olnud autod kõik põlesid maha ja garaaž ka. Väljas ka veel mõned auto, kokku vist 12 autot. Selle sama poisiga käisime ka Embalses veepeal skuutritega sõitmas. Väga lahe kutt oli ja tõesti väga kurb, et nii juhtus..



Muud juttu ka, eile oli koolis fotokas kaasas ja nüüd saate ka parema ülevaate milline kool on.

Sellise kogunemisega algab siis koolipäev. See on küll hommikul kell 7.45 ehk siis väikeste kogunemine. Nemad laulavad ka algul mingit laul. Hümn vist ei ole, ei teagi ja samal ajal heisatakse ka lipp väljas. Päris palju selle ju. Kokku koolis vist 1000-1200 õpilast.

Kella 14.00 paiku, kui hakkab teine vahetus kooli vms, siis on alati kohal ka mõned teised inimesed ukse ees. Osad reklaamivad oma klubisid, et mis peod nädalavahetusel on ja on ka reisikorraldajaid. Kuna siin on juba iidamas aadamas selline traditsioon, et viimane kursus peale kooli lõppu läheb reisile Barilochesse. Seal on väga palju pidusid ja ka muidu ilus loodus. Kuna reis on üpriski kallis, nii 1000 euro kanti, siis planeeritakse reis juba eelviimases klassis ära. Selle pärast käivad need reisikorraldajad eelviimase kursuse õpilastega rääkimas. Kui leitakse endale sobiv reis siis tehakse leping ja siis hakatakse raha maksma. Väikeste osade kaupa, kuna reis suht kallis. Sellest ka see aasta varem plaanimine. Segane jutt aga vast saate aru.

See niisama kooli ees passimine ja kella ootamine. Paremal vend ja vasakul klassivend.

Koolis on ka puhvet, mis vahetundide ajal on rahvast väga täis.


Ja need kaks viimast pilti ühes tunnis. Klassid on nii, et meil on oma klass ja õpetajad koguaeg vahetuvad.

Keel!

Hea meel on tõdeda, et ka keel hakkab vaikselt selgeks saama. Muidu nagu ei saakski aru aga paar päeva tagasi hakkas üks kutt jõusaalis juttu rääkima ja no saime kõik jutud räägitud. Eestist ja majandusest. Pärast veel Venemaast ja kuidas vene võim oli enne Eestis. Leidsime veel selle huvitava asja, et Euroopas ikka nii kerge reisida, lihtsalt lähed paarsada km kusagile ja oledki teises riigis. Siin pead mitu tuhat km sõitma, et kusagile saada.

Ka garaažis saab meestega päris palju suhelda ja uurida asjade kohta. Nii et keelt juba veidi oskan :P

Käisin eile ka arsti juures. Tahan mõnest triatlonist osa võtta aga siin peab enne käima spordiarsti juures, siis andma verd ja siis uuesti tagasi minema arsti juurde, et saada tõend, et võid osaleda mõnel üritusel. Hull sebimine küll, Eestis pane kirja ja mine võistlema aint. Kõik muidu korras, ütles et hea kehaehitus on :P
Sain ka seda teada, et triatloni sari on lõppenud. Sügis ju käes, et nüüd ainult duatlonid, ehk siis ainult ratas ja jooks. Ujumine oligi mu nõrgim külg
:P

Tere Tere! :)

Alustuseks kirjutaks midagi harivat ka siia. Kaua te ikka loete mu niisama igavatest tegemistest siin.

Niisiis, laupäeval, ehk 2.aprillil oli üks suur tähtpäev.
Nimelt kunagi seitsmekümnendate lõpus sai Argentinas võimule militaarne valitsus. Esiteks elimineeriti palju valitsuvastaseid inimesi. Vikipeedi andmetel "kadus" 1976–1983 üle 10 000 inimese. . Argentina Inimõiguste Komisjoni andmetel on tõestatud üle 2300 inimese mõrvamise ja 10 000 arreteerimise. Jäljetult kadunute arvuks nimetatakse 20 000 kuni 30 000. Peale selle, tehti nii, ma küll ei tea miks aga, et need imikud, kes olid jäänud ilma isata selle suure "kadumise" tagajärjel või siis lihtsalt noortelt emadelt võeti sunniviisiliselt ära ja anti uutele peredele, tavaliselt anti ära võetud lapsed sõjaväetegelastele lapsendada. Tänu sellele tegutseb nüüd selline kodaniku algatuslik organisatsioon nagu Mai Platsi Emad. Mai plats on Buenos Aireses üks kuulsamaid väljakuid. Kogunevad nad igal neljapäeval kell pool neli ja kõnnivad ringi ratast ümber Mai platsil asuva monumendi ja seda on nad teinud 31 aastat järjest. Algul protesteeriti selle vastu, et miks valitsus ei anna mingit infot, kuhu on kõik need inimesed kadunud. Tänapäeval on see idee ennast vaikselt juba ammendunud ja nüüd on see lihtsalt üks rühmitus, mis võitleb inimõiguste eest.

Lisaks on veel selline organisatsioon nagu Mai Platsi Vanaemad. Nemad otsivad kadunuks jääud lapselapsi, kes siis 1970ndatel rööviti ja adopteerimisele anti.

Nüüd siis see 2. aprill. Täpselt 29 aastat tagasi algas Falklandi saarte pärast sõda. Olid ja ka on need praegu Suurbritannia valduses, kuigi tegelikult jäävad nad Argentina territooriumile. Valitsus saatis siis noored poisid, kes olid just kooli lõpetand, phmt sama vanad poisid, nagu mina või mu vend sõtta saarte pärast. Poistel polnud mitte mingisugust ettevalmistust ja ka relvastus oli soovida. Vähe oli kõike: relvi, laskemoona, süüa, arstiabi jne. Vallutada saari ei suudetud ja surma sai väga suur hulk noori poisse. 2. aprill ongi siis see kuupäev mil meenutatakse neid noori poisse kes sinna sõdima saadeti ja langesid. Koolis loeti ette infot selle kohta ja ka näidati üht muusika videot. Seda siis!


Selle teema kohta siis kõik. Vast on kõik arusaadav.
Kasutatud materjalid: Vikipeedia ja Liis Kängaseppa raamat "Minu Argentina" ja muidugi minu enese briljantne mõistus. ;)


Nädala tagasi Laupäeval toimus siis suur sünnipäev. Onu Walteri tütar sai ühe aastaseks.
Inimesi oli kohale tulnud palju, kusagil 50-60 inimest. Oli väga tore üritus, toimus meie maakodus. Sain natuke paremini tuttavaks ka suguvõsaga, et siis Walteri naise poolse suguvõsaga. Selgus, et ühe naise poeg elab Soomes. Oli sealt endale tüdruku leidnud ja nüüd pesitsebki seal.


See meesterahvas sai muide 90 aastaseks. Pidas ka väikest juubelit seal.





Järgmine päev käisime vaatamas ACTC etappi. See siis kõige kuulsamaid motorspordi võistlusi Argentinas. Igal võistlusel pealtvaatajaid kusagil 30 000 ringis. Tänu sellel, et sellest aastast kasutavad kõik autod selle pere firma amorte saime boksi alasse ja kõigele ligi. Väike sahkerdaminie oli aga tasus ennast ära. Sain võistlust jälgida täpselt stardi/finiši sirge äärest. Nii et autod möödusid minust 1 mee kauguselt kiirusega 230 km/h. See heli oli hull. Kõrvad pidi kõvasti kinni pigistama kätega. Teised kasutasid kõik muidugi kõrvaklappe. Õnnestus saada mõni päris hea foto isegi. Amortide veoauto ja teeninduspunkt asus ka väga hea koha pealt. Katuselt avanes hea vaade tervele rajale.. Kokkuvõttes oli üks väga lahe elamus. Nägin ka ära, kuidas pärast sõitu toimub tehniline kontroll. Mõõdetakse auto kõrgust, või õigemini madalust ja kaalu (mis on 1200kg) ning teljelaiust. Sinna ruumi juba igaüks ei saanud ja ei julgenud ma väga piltigi teha. Paar tükki sai ikka tehtud, sest vaevalt enam kunagi selline võimalus avaneb.











See nädalavahetus toimus selle hooaja esimene ralli etapp. Kuigi väga midagi seal ei toimund, sest mõlemad päevad tuli väga kõva vihma, mis viis kõik teed minema. Kokku vist saadi sõita kahe päeva peale 4-5 katset. Ehk siis mitte midagi. Rohkem sellest väga pajatada ei oskagi, aa seal rally.ee - s ilmus ka üks artikkel selle kohta, et Argentinas uus masinaklass. Minu silmadele oli seda väga valus lugeda, sest ka kasutasin oma õigust ja lisasin väikese märkusse. Õnneks peale minu märkuse lisamist muudeti ka artiklit. Seda saab lugeda siit!


Saite veidi lugemist nüüd! :)

Mis olnud.

Kurdeti, et pole blogi uuendanud.

Midagi huvitavat polegi juhtunud väga. Nädalavahetuse veetsin maakodus. Laupäeval sõtkusin rattaga päris palju ringi. Ratta seljas juba päris mugav olla ja tagumik istmega ära harjunud. Sellist asja vist see aasta enam ei korda nagu sai aasta tagasi tehtud, et polnud veel kordagi ratta seljas olnud ja võtsime Joosepiga väikese rattasõidu ette. Kahe päevaga 400 km. Esimese päeva õhtul ma juba väga ei kõndinud. Naerdi veel, et see poiss magab küll täna kõhuli. Järgmine päev oli ka päris vaevarikas, aga kui juba istuma sain ja veidi aega sõidetud siis harjus valuga ära. Püsti küll ei tahtnud enam tõusta. :D

Veel, et siin peres ka nüüd murutraktor. Sellega viimased kaks nädalavahetust niidetud. Ma olen niitnud hästi vähe. Teistel praegu tuhin peal ja kõik tahavad niita sellega. See on hea muidugi, et ei pea kedagi sundima niitma, veel. Mingi aja pärast kindlasti harjutakse ära ja siis on juba see, et kelle täna niitma paneme. Esimene kord oli kohe selline tuhin peal muideks, et niideti plats vähemalt kolm korda üle :)

Pühapäeval jälle maakodus, sain lõpuks iguana pildile. Kõndsin seal põõsaste vahel ja järsku miski liigutas, mingi sabin. Läksin siis vaatama, oli seal üks kivi, kivi all väike urg ja urust vaatas vastu väike iguana.

Veidi vahtis mind ja jooksis urgu tagasi. Sättisin kaamera siis paika, murdsin paar rohukõrt uru eest ja jaht võis alata. Istusin seal oma tunni. Vahepeal tuli jälle välja uudistama, ma sain siis pildistada ja kui tegin mõne kiirema liigutuse oli ka tema kadunud. Lõpuks kõndisin veidi eemale, kui tagasi tulin, oli ta juba kivi peal. Sain sealt paar head klõpsu ja siis ta pani juba jooksu teisele poole. Keel on ka neil päris võimas nende kasvu kohta.

Lahe sell oli ! :)





Koolis on see, et viimased kursused, ehk 6 klassid teevad kõik endale kampsuni või särgi. Meie klass teeb vist mõlemad. Seda päris palju kujundatud ja vaieldud, milline ja mis peal võiks olla. Reedel käisime ka poes, kus see valmis tehakse. Seal sai jälle palju vaieldud aga lõpuks sai suht selgeks ka pilt. Varsti peaks sealt poest valmis joonistuse või kujunduse saama, sellise profi värgi. Vaatame üle, kas sobib ja siis läheb tegemisse.

See nädal suht lühike, kolm päeva aint kooli. Ei teagi täpselt, miks. Uurin ja siis ehk kirjutan siia ka, kui meeles :) Ja nüüd sellel pikal nädalavahetusel on onu Walteri tütre sünnipäev, maakodus. Kokku tuleb umbes 50 sugulast ja sõpra. Tita saab ühe aastaseks. Täitsa kindel ei ole, aga peaks olema. Tuleb arvatavasti väga lahe ja tegevuste rohke päev! :)

Palav on ka, kuigi siin algas ju kalendri järgi sügis. Koolis ikka veel otsaesine ja selg higine ja päevad ka poole ööni välja ju. Õnneks õhtul väga värske ja mõnus.

:)

Reedel oli kõva torm siin. Tunniga sadas maha 107 mm vihma. Rio Terceros, kus asub kool oli ikka täielik uputus. Kesklinnas olid autod poolenisti vees ja sõideti ka kanuuga ringi. Ega me isegi kuiva jalaga ei pääsenud. Kõik teed oli vee all, kahju, et kaamerat kaasas ei olnud. Tuli ka rahet, sellised 2 cm läbimõõduga pallid. Tagasi tulemiseks, kutsusime remise, aga enne remist just sõitis mööda firma kaubik. Peatasime kinni ja hüppasime vennaga peale. Saime kohe otse koju :)

Laupäeval käisime perega väljas söömas. Esines sõber Negro. Temaga käisime ka Embalses kunagi skuutritega sõitmas vms. Lisan siia ühe pildi ja küsin, mis on pildil valesti ja mille üle me kõvasti seal kohapeal naersime ? :) Ootan vastuseid kommentaaridena, õigesti vastanule saadan ühe ilusa postkaardi koju näiteks ;)



Rahvast ei olnud peaaegu üldse aga need kes olid, olid peaaegu kõik pere tuttavad, nii et oli väga tore õhtu.

Peale seda pidu, kunagi kolme ajal läksin edasi peole, kus olid kõik teised noored. Seal midagi suurt ei olnud, lihtsalt nägi kohalike, keda pole pikalt näinud juba. Viimasel ajal, aint teises linnas peol käinud ju. Peale pidu, kõndisin jala koju, sest remised on kõik väga hõivatud. Väga külmaks on kiskunud siin. Koju kõndides, õigemini jooksin, et sooja saada..


Täna koolis filosoofia tunnis, õpetaja tundis huvi, et kus see Eesti täpselt asub. Üks klassivend tõi siis Euroopa kaardi ja näitas kus elan. Ainuke lahe asi selle kaardi juures oli, et riigipiir Eesti ja Läti vahel läks nii, et Pärnu oli Lätis juba, pool Võrtsejärvest ka ja piir jooksis täpselt Tartu alt Peipsini. Päris naljakas või mis..

Head Naistepäeva! :)

Esiteks siis kõigile minu blogi naissoost lugejatele Head Naistepäeva! ;)

Kurvastusega pean ütlema, et siin sel päeval midagi erilist ei toimu, kedagi "Head naistepäeva" soovimas ma pole ka kuulnud.

Mis siis vahepeal juhtunud on. Kool on päris tore tänavu. Kõik päevad va. reedel algavad tunnid kusagil kella 14.00 juures. Esmaspäev lõppevad seitsmest, teisipäev, kolmapäev ja neljapäev lõppevad tunnid aga kell 22.00. Pääris tore ju :). Reedel algavad tunnid 7.45 kuni kella 12.00 ja uuesti pärast kella 14.00 kuni 18.30-ni. Selline tunniplaan siis mul siin.

Kuna viimane klass käsil, siis klassivennad tahavad pidutsed igal võimalikul ajal. Reedel siis käisimegi peol, et ennast eristada panime kõik selge värvimis kostüümid. Sellised õhukesed mis katavad terve keha. Enne peole minekut sodisime neid veidi ka aerosoolidega.



Oli vahupidu. Mulle esmakordne kogemus ja kõige lahedam ei olnd. Esiteks oli see vaht mingi fairyga tehtud vms, see tähendab, et läks silma ja kipitas. Teiseks, kui vaht oli ikka üle pea siis hingata seal sees ei saanud, sest aitasin ka üht tüdrukut, kes hingamisraskustesse oli sattunud. Toimetasin lihtsalt ta suuremast möllust välja ja klopsisin seljale veidi. Endal, arvatavasti särgi kaelusega näo puhastamisest, oli algul nägu päris punane. Pärast tekkis ka mingi koorik ja nüüd täna tuli ka nahka otsa eest. Muidu oli lõbus ja tantsida sai palju.


Nädalavahetusel käisime lähedal jõe ääres. Vanaema, vanaisa, onu Walteri ja meie perega. Sõime lõunat ja veetsime niisama toredalt aega.





Ma sain päris pikalt ja korralikult luiki pildistada :)..




Siis eile, umbes viie paiku läksime maakodu juures asuva järve äärde. Plaanis siis oli kala püüda ja öö telkides veeta. Mina jällegi pildistasin seal, teised ikka püütsid kala ka, eriti midagi suurt ei saadud, kuid arvan, et nad jäid rahule küll. Käisime seal, mina, vend, onupoeg ja kaks sõpra veel.